Kuna luulest pole minu arvates võimalik arvustavalt kirjutada, esiteks luule eriti subjektiivse ja tundelise loomuse tõttu ning teiseks luule tõlkimise keerulisuse tõttu, olen siiani luule eest Nobeli kirjanduspreemia pälvinud laureaatidest teinud vaid lühida, informatiivse postituse.
Loen küll nende luulet ja tekitan enesele mulje neist autoritest, kuid ei soovi neid omadussõnadega hea-halb-perspektiivist analüüsida, vaid pelgalt kirjeldada.
Kuna antud ajavahemikus pärjati kahte luuletajat järjest Nobeliga, otsustasin nood ühte informatiivsesse postitusse kokku panna - minu põhieesmärk on siiski tuua teieni arvamuspostitused 20. sajandi romaanidest. Kuid täielikkuse mõttes ei tohi Salvatore Quasimodo ning Saint-John Perse loomulikult Nobeli kirjanduspreemia laureaatide sarjast puududa ;-)
Nobeli kirjanduspreemia 1959: Salvatore Quasimodo
Itaalia luuletaja, toimetaja. piiblitõlk, kriitik ning proosakirjanik Salvatore Quasimodo (1901-1968) on ühes Giuseppe Ungaretti ja Eugenio Montalega itaalia tuntuim luuletaja. Nobeli preemia anti põhjendusega, et tema luule väljendavat "meie aja elu traagilist kogemust klassikalise tulisusega".
Quasimodo kirjutas eelkõige Itaaliast ning kodukandist Sitsiiliast, religioossetest motiividest ning surma tähtsusest ja elamusest. Tema eeposte ja Piibli tõlked mõjutasid autorit ning tõid Quasimodo luulesse ka mütoloogilisi teemasid, kuid samuti tõlkis autor näiteks Molière'i, Shakespeare'i ning Pablo Neruda luulet.
Quasimodo avaldas küll esseesid ning kriitikat fashistliku rezhiimi vastu, kuid ei ühinenud Itaalia vastupanuliikumisega - tema poliitilised teod piirdusid kirjaliku sfääriga. Siiski on eriti pärast Teist maailmasõda ka tema lüürilistes tekstides seltskonnakriitilist tooni. Üldiselt Quasimodo stiilist rääkides aga sai prantsuse sümbolistise eeskujul määravaks tema luule hermeetiline sümboolika (nagu ka Ungaretti ja Montale loomingus märgata), tugevalt subjektiivne enda loodud keel. Autor luuletab vabavärssides, subjektiivselt tähenduslike sõnade ja fraasidega.
Quasimoto valitud luuletusi on Erri kultuuriraadio lindistuses võimalik kuulata siin (link)
Inglisekeelseid luuletusi on võimalik lugeda siin (link)
Lugemisproovina veidi inglisekeelsest tõlkest:
To my Father
Back and forth your sun cap moved
in the little space they always left you.
For me, too, everything was measured
and I have borne your name
a little beyond the hatred and the envy.
That red on your cap was a mitre;
a crown with eagle's wings.
and now in the eagle of your ninety years
I wanted to speak to you -- your parting
signals coloured by the night-time lantern --
to speak to you from this imperfect
wheel of a world,
within a flood of crowded walls,
far from the Arabian jasmine
where you are still, to tell you
what once I could not -- difficult
affinity of thoughts -- to tell you (not only
the marshland locust, the mstic tree can hear)
as the watchman of the fields tells his master:
'I kiss your hands.' This, nothing else.
Life is darkly strong.
*
Uomo del Mio Tempo
Everyone stands alone at the heart of the world
pierced by a ray of sunlight,
and suddenly it is evening.
Nobeli kirjanduspreemia 1960: Saint-John Perse
Prantsuse luuletaja ning diplomaat Ameerika Ühendriikides, Saint-John Perse (kodanikunimega Marie-René-Alexis Saint-Léger; 1887-1975) on rahvusvahelisel maastikul tuntum nimi, suuresti kuna luuletaja elas diplomaadina 1914-1940 ning hiljem aastani 1967 USAs, ning pälvis luuletajana tuntust nii seal kui Inglismaal.
Perse pälvis Nobeli kirjanduspreemia aastal 1960, oma "kõrgelennulise ning elavalt visuaalse luule" eest.
Ka Perse kirjutab vabavärssides, luuletuste sisuks on eelkõige subjektiivsed tunded ning impulsid; autor on kirjutanud nii putukatest, merest, linasest riidest kui soolast.
Eesti keelde on tõlgitud vaid üks Saint-Perse luuletustest: "Ahtad on laevad", mis peaks olema osa luulekogumikust "Anabase" ning on ühes Perse Nobeli kirjanduspreemia vastuvõtukõnega leitav Akadeemias 1989/3.
1911. aastal ilmunud luulekogumikku "Eloges ja teisi luuletusi" on täisversioonis võimalik kõrvuti inglise ja prantsuse keeles lugeda siin (link)
No comments:
Post a Comment